energiahoidla tõhusus viitab kasutatava energiaväljundi ja süsteemi laadimiseks vajaliku energiasisendi suhtele, see on oluline näitaja, mis määrab selle majanduslikkuse ja tööväärtuse. Kõrge energiahoidla tõhusus vähendab energiakadu laadimis- ja tühjenemistsüklite ajal, tagades, et rohkem salvestatud energiat oleks kasutatav. Energiahoidla tõhusust mõjutavad tegurid hõlmavad salvestustehnoloogia tüüpi – liitiumioonakumulatörid saavutavad tavaliselt 85–95% tõhususe, samas kui tõstetud hüdrohoidlad jäävad vahemikku 70–85% – ning temperatuuri juhtimist, laadimis/tühjendamismäärasid ja süsteemi vanust. Energiahoidla tõhususe optimeerimine hõlmab täpsemaid akupoliitika juhtimissüsteeme, mis reguleerivad laadimisprotokolle, takistavad ülelaadimist ja tasakaalustavad elementide toimimist. Võrgurakendustes mõjutab energiahoidla tõhusus otseselt tehnilisi kulusid, kuna kõrgem tõhusus vähendab vajadust võrgult sagedasti uuesti laadida. Taastuvenergia süsteemides tagab energiahoidla tõhususe maksimeerimine minimaalse puhtenergia raiskamise, parandades kogu süsteemi jätkusuutlikkust. Energiahoidla tõhususe jälgimine ja hooldus regulaarsete diagnostiliste kontrollide ja hoolduse kaudu on oluline pikaajalise toimimise säilitamiseks ja süsteemi eluea pikendamiseks.